Neljapäeval, 26. mail külastasime Haapsalu Veevärgi reoveepuhastit, kus tutvusime piirkonna veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemidega. Reoveepuhastusjaamas on kasutusel mehaaniline, keemiline ja bioloogiline puhastustehnoloogia. Nägime reoveepuhastusprotsessi eelpuhastusest kuni järelpuhastuseni välja. Lisaks räägiti ka Haapsalu Veevärgi poolt hallatavatest joogiveetöötlusjaamade toimimisest. Meile näidati, kuidas kõikide süsteemide (nii joogivee puurkaevude kui ka reoveepuhastusjaama) juhtimine on koondatud täisautomaatsesse kontrolljuhtimiskeskusesse (ehk spetsiaalsesse arvutiprogrammi), kus on näha kogu süsteemi parameetrid reaalajas (nt puurkaevust pumbatava vee kogus jne). Veel külastasime nende laborit, kus tehakse kohapeal veeproove. Ekskursioon oli meeleolukas, saime teada palju uut ning noored olid pisut üllatunud reovee "lõhnast" :)
Saime teada, et üks Haapsalu inimene kasutab ööpäevas 75 liitrit vett. Haapsalu veehind ei ole võrreldes ülejäänud Eesti veehindadega väga kõrge. Haapsalu linnas on umbes 30 ülepumpamisjaama, millede kaudu pumbatakse inimeste poolt kanaliseeritud vesi reoveepuhastusjaama.
9 meetri sügavused koonusmahutid
Reoveepuhastusjaamas on kasutusel diisligeneraator - see tähendab, et kui linnast kaob elekter, siis süsteem töötab edasi ning töö ei jää katki. Samuti on seadmed duubeldatud - kui ühe seadeldisega peaks midagi juhtuma, siis töötab teine edasi.
Automaatne ilmavaatlusjaam
Haapsalu Veevärgis on alates 2009. aastast kasutusel joogivee puhastamiseks liivafiltrid, et vähendada puurkaevuveest tulevat üleliigset rauasisaldust (võrku antav joogivesi peab alati vastama Sotsiaalministri määruses nr 82 nõutud piirnormidele). Filtreeritud vesi suunatakse tarbijale ehk meile kõigile joomiseks. Joogiveeks kasutatakse Eestis põhiliselt põhjavett. Selle tarbeks on puuritud kaevud lausa kuni 300 m sügavusele maapinda.